Kas teate,

mida tähendab üle kolme tunni kestev majaühistu koosolek?
Mina nüüd tean. Jant või siiski tragikomöödia, kus kõige tähtsam probleem on see, kas koristaja saab 2000 või 2500 krooni. Ajal, mil ühistu on remondiga liialdades mitmekümneid tonne miinuses.
Eks ta ole.
Aga väljas on ilus, pime ja soe. See tunne, mida klassik kirjeldab juunis või juulis õõvana, et kõik saab otsa, on tagasi ja ei hirmuta enam. Raadio mängib, maantee mühab. Tähemärke ei ole puudu, aga lõikamist, kleepimist, kadreerimist, väljaprinti küll. Oma viga.
Sellise ilmaga võin taluda isegi seda, et olen loll.