PM 6

Roger Waters, "Ca Ira". Sündsuse piiridesse jääv traditsioonikindel ja paatoserohke ooper, elavdavateks detailideks mõned mitte-belcanto-vokaalosad, darksideofthemoonilikud heliefektid ja thewallilikud röögatused. Vist, kolmas vaatus on veel kuulamata.
Andy Bell, "Electric Blue". Sama halb kui Erasure. Vist kasutan kellegi teise ideed, aga aidsi asemel oleks camp-kangelasel sündsam surra ööklubist laest alla kukkuva peegelkera ohvrina.
Steve Reich, "Variations (You Are)". Klassik on vormis, kuigi me oleme selliseid asju juba kuulnud, näiteks tema multimeediaooper oli palju eksperimentaalsem. Nimiteos kooosneb rabide ja Wittgensteini tarkuseteradest. Eriti armsad on ivriidis loopealkirjad, nagu "Ehmor m aht, v ahsay harbay"...