Tekst möödunud laupäevast. Liiga isiklik, aga samas, midagi pean ütlema

Kui persses saab miski tegelikult olla; kui võikalt
lõikavad tegelikkuse sätendavad noad elust läbi, kuidas
fileed ja nahad lahkuvad. Kui külm järsku kõigil hakkab,
kuigi praegu olla erakordselt soe november.
Mida elusolija saab enamat öelda? Ei saa, ei tohigi,
hoidku suu kinni, oodaku kevadet. Siis on parem.
Võibolla. Unistame sellest, kõik koos, palun.