reede, august 11, 2006

Surm tantsupõrandal ehk suvi Rios

See on katke ühest näitemängu imiteerivast kunstiprojektist, dialoogi autoreiks kuulsad eesti maalijad Jaak, Kaido, Marko ja Urmas, kirjapanijaks ja toimetajaks Jakob K.

- Üks asi on siis olemas. Peaks loo kokku panema. Noor kajakas Marko ja liba-rohu juht Tirts moodustavad paari ja siis sündmus on selline, et voolukatkestus diskotrafoalajaamas pakub võimaluse hüään Tiinal Mussolini kingitud lepatriinuga kleidis nagu... nendega kokku saada ja siis see liba-rohu-juht Tirts üle lüüa. Voolukatkestuse käigus saab see noor kajakas Marko surma.
- Tal seiskub see südame... no see...
- Stimulaator? Jah.
- Voolukatkestuse käigus seiskub kajakas Markol südamestimulaator ja hüään Tiina saab siis selle rohujuht Tirtsu endale... aga mida nad siis sedasi edasi teevad? See peaks välja viima afterpartyle: peied kooli käimlas
- Jah...
- Milline paar see on, Tiina ja liba-rohu-juht Tirts?
- Kena paar.
- Ilus paar.
- Ilus jah.
- Ilmselt jah.
- Nad lähevad minema siis peale voolukatkestust.
- A mis nad seal enne tegid?
- Diskol olid.
- Diskol kajakas Markol jäi süda seisma. Mõni asi, nemad lähevad minema.
- Nii lihtsalt lähevadki?
- Kurvalt...
- Markol jääb süda seisma ja ta kukub...
- Kurvalt lähevad.
- Turvamees viskab välja selle paari, sest arvab, et nad tegid sellele kajakas Markole midagi, et ta kukkus maha.
- See lugu saab loomuliku lõpu. Pinge oli õhus, aga...
- Lähevad kerge südamega minema, olukord on lahenenud. Juhtus nii või teisiti... Nohisesid seal üksteise peale. Siis üks nohises ja suri ära järsku.
- Et siis toimus voolukatkestus, kajakas suri ära, kajakalt keppi enam ei saa. Läkski teise juurde.
- Hüääniga minema.
- Tegi ühe tantsu veel, pimedas!
- Ilma muusikata, voolu ju ei ole.
- Ja siis lähevad peiesid pidama kooli käimlasse...
- See on kajaka matuste afterparty.
- Surm on surm!
- Siis on matused kooli peldikus.
- (kerge õõvaga) Topivad potti?
- Jah, ja peied ka sealsamas.
- Afterparty pärast, ja siis nad kepivad.
- Afterparty ajal tuleb vool tagasi.
- Vool tuli tagasi, võibolla nad läksid sinna diskotrafoalajaama tagasi, õnnelikult.
- Ja on siiamaani seal.
- Ilmselt.
- Tüüpiline aleviku lugu...
- Väikelinna koolipidu, peolugu.
- Ja nimed on väga tüüpilised väikelinnale. Hüään Tiina näiteks.
- Mussolini kingitud kleidis!
- Hahhahhahaa!
- Alevis on see muide tavaline. Kust said kleidi? Oh, Mussolini kinkis.
- Kes sa oled?
- Kajakas, noor kajakas.
- Marko olen.
- Mis teed?
- Laon müüri.
- Tegijad mehed on kõik.
- Kes sa oled? Ma olen hüään, Tiina on mu nimi!
- Ähhhahhaa!

1 Comments:

Anonymous Anonüümne said...

KOLM TILKA VERD; EHK ME SAAME SU ALATI KÄTTE. ALATI.

...sellest on nüüdseks juba rohkem, kui 15 aastat tagasi, seega, kas kõik täpselt oligi nii, või mitte, ei tea enam keegi täpselt õelda.
Niisiis, olin ammu kuulnud vana eesti mõistujuttu, kus oli igavese rikkuse eest vaja anda kuradile tühised kolm tilka verd. Ehki olen pragmaatik, ja igasugu hiromantiasse ei usu, otsustasin ühel täiskuisel neljapäevaööl siiski ise järgi proovida, kas rahva lorijuttudel ka tõepõhi all on.
Kilo elavhõbedat ei olnudki nii kerge kokku ajada- tolle aja võimalusi arvestades. Kuuvalgel ööl vastu reedet matsin selle viie tee ristumiskohal asfaldi alla. Südaööni oli jäänud loetud minutid...
Siis ta tuligi. Kasvult kidur, saba ja sarvi ei olnud näha, üsna ilmetu tegelane. Seljas oli tal mingi nõme trikoo. Supermani olin juba Soome tv-st näinud, ajusopis sähvas äratundmine. Millegipärast rääkis saatan vene keeles. "Vladimir", tutvustas ta end "Muidugi võime ka saksa keeles vestelda, kui vene keel ei sobi."
Probleeme õnneks polnud, olin kroonupäevil saanud kõneleda küll, ja veel. Küsimusele palju soovin , vastasin "Viisteit." Miljonit muidugi. Loomulikult dollarites.
Nagu üks silmapilk tagasi oleks see kõik olnud...

10:05 PM  

Postita kommentaar

<< Home