Luuletuse mustand:Kiri surnud klassikule

Mõnes mõttes võib seda ju heaks
väljanägemiseks pidada, ma tean,
et sa enam ei joo ja käid vahel
jooksmas. Aga kurb küll, sa näed
surnud välja. Et mis ajast? Ma
mäletan seda. Sa surid siis, kui
hakkasid kontrollima oma nime
teatmeteostest, oma tiitlit kirjutama
nime ette ka naisteajakirjas, ja
avaldasid pahameelt, et ei ole
ordenit saanud. Sa oled küps,
sa oled surnud klassik. See on
loomulik, mõtlen vahel; ja ikkagi
on kahju, et nii läks.