neljapäev, november 30, 2006

Abiks ruumilavastajaile/Tango (Hommage a Mati Unt)

No ega me aru saa, kus need inimesed tantsivad, kas nad tantsivad päriselt või mängult või peol või teatris. Jah, piduriides on nad küll, aga mis see tähendab? Me ei näe lähemalt, kas need on päris-piduriided või mingid viledakskulunud kostüümid. Ja miks nad tantsivad? Ja mis ruum see on? Miks me ei näe ruumi ääri ja servu? Mis pimedus see siin lohiseb? Ja miks seisab selle uduse ruumi keskel tulekustuti?
Me võime tantsijaid kirjeldada. Nad on kaks meest ja kaks naist; ja nad kontrasteeruvad. Üks mees on pahelise megastaari hoiakuga ja teine on mittemidagiütlev ja noor. Üks naine on üsna vana, kuigi glamuurne; ja teine on ilus ja noor.
Ja miks prožektorid laes liiguvad? Miks jälitavad punased valgusvihud inimesi? Ei tea.
Ühel hetkel kisub see megastaari moodi mees järsku taskust väikese sätendava püstoli, jätab tantsupartneri abitult keskpõrandat hõljuma, karjub midagi poola keeles ja tulistab lakke või õhku. Hetkeline ehmatus, ja tango käivitub jälle. Nagu poleks midagi juhtunud. Nagu poleks midagi kunagi juhtunud. Nagu oleks see kõik normaalne. Kõik tantsivad edasi ja me ei saa kunagi teada, kas nad tantsivad päriselt või on see mingitliiki teaater või polegi siin vahet. Pikapeale vajub alla väsinud, tolmune eesriie. Kui publikut üldse oli, on ta juba garderoobis.

1 Comments:

Anonymous Anonüümne said...

Väga ekstraordinaarselt peen ja rafineeritud ilulemine.

7:48 PM  

Postita kommentaar

<< Home