laupäev, september 04, 2010

Aastate kontserdielamus

SEE OLI ALLES MIDAGI!
ma teadsin erinevalt enamikust publikust, et festivali kavades mainimata John Paul Jones on Norra improvisatsioonilist muusikat tegeva bändi Supersilent soojendusesineja. Tuli, mängis läpaka abiga pea 15minutilise fragmendi oma miskist soolo-suurteosest, (uurisin välja, see oli möödunud aastal Merce Cunninghami tantsuteatrile kirjutatud balletimuusika "Nearly 90")

Kohutavalt keeruline, osalt agressiivne ja ilmselt improvisatsiooniline.

Aga ta jäi lavale koos Supersilentiga! Algul vaiksemalt vaadates, mida teised teevad ja pärast muutudes, reeglina seljaga saali poole seistes ja aegajalt hüpeldes peategelaseks vahel. See muusika oli vaheldumisi vali, kuri ja keerukas ja siiski vahel ka vaikne ja õrn ja päriselt polnud teada, kuhu välja jõutakse.

Sellist bassimängu pole mina elus näinud, saati siis 64aastaselt esitajalt. Nad mängisid koos täpselt tunni. Kuigi ma seda muusikat vaevalt kodus kuulaksin, on see aastate kontserdielamus. Loobusin kahest viimasest kontserdist, pole enam vaja...


Kristiansandis Punkt festivalil, 4.09 kell 22.25

2 Comments:

Blogger Heli said...

Oo... kõlab uskumatuna. Ikka seesama John-Paul Jones?! Pidasin teda enim varjus olevaks nelikust. Vot kus lops!

9:32 PM  
Blogger Jakob Karu said...

Ongi. Kõhn vanainimene, ja kuidas kurat mängib, ma olen vapustet. Just see, et et noote on küll palju, aga see pole piinlik ludistamine. Tutvus Tormisega, imetore... ma oleks nagu ajalugu ennast näinud

6:40 PM  

Postita kommentaar

<< Home