Kirjastus, tabatud peataoleku hetkel
- Nonii, mida meil teha on.
- Asjad pakkida ja laiali minna… Nali!
- Haa, haa!
- Ma mõtlesin, et eneseabi teema ju ikka veel…
- Ei müü! Tänase seisuga on raamatupoodides minu andmeil müügis 342 erinevat eestikeelset eneseabiõpikut, see number sisaldab küll ka selle kunagise arvutiraamatute kirjastuse lesbiseksiõpikut.
- Väkk.
- Just, väkk, ma ütlen.
- Ma ütlesin väkk lesbiseksiõpiku kohta.
- Aga kui see on kellelegi vajalik, siis see on ju eneseabiõpik.
- Konkreetsemalt, palun. Meid pekstakse laiali, kui me ei leiuta uusi turunišše ja ei käivita uusi ja müüvaid projekte. Nii et…
- Memuaarid müüvad ikka veel. Prooviks…
- Herman Simmi memuaarid müüks. Teeme ära!
- Juba tehakse, kas sa ei tea. Töötad olulises kirjastuses ja ei tea?
- Piinlik.
- Kelle memuaare või elulooraamatut me veel vajaks?
- Karl Vaino.
- Kes see Karl Vaino veel oli?
- No näed, ei müü.
- Aga mis müüb, kurat?
- Mingi raamatusari, kus eesti inimene läheks kuskile Provence’i või Toscanasse ja ostaks väikese veinimõisa ja kirjeldaks siis oma ogaraid naabreid, läbijooksvat katust, võitlust ametivõimudega ja seda, kuidas ta ikka kohalikust keelest aru ei saa. Ja lisaks retsepte ja kirjeldaks, kuidas ta lamab päikese käes aiatoolis, käes klaas oma veiniga ja kõht täis suurepärasest einest, mille põhiosaks oleks lambaliha ja kõrval mängiksid ratatouille’d suvikõrvits, baklažaan, tomat, rosmariin ja tüümian! Värvifotosid, ja palju!
- Sellist eesti inimest pole olemas!
- Mõtleme ta välja.
- Lootusetu idee.
- Aga idee uuest Kaugverist? Või meie kirjastuse Erik Tohvrist?
- Kust me ta leiame?
- Me teeme.
- Kellest?
- Ma tean, aga ei ütle. Ma olen pidanud läbirääkimisi mõnede autoritega.
- Grafomaanidega, ütle ausalt.
- Kes kurat see grafomaan on? Oluline on, et tekst jookseks, oleks loetav, erutaks lugejat ja selle tagajärjel müüks.
- Grafomaan kirjutab halvasti, tema teksti on piinlik lugeda.
- On tekste, mida on nii piinlik lugeda, et lõbus hakkab!
- Mis ei ole ju põhjus neid välja anda.
- Me toimetame.
Kirjastus jääbki vaidlema. Tulevik on tume, tuul on juba naabermaja katuse kallal.
- Asjad pakkida ja laiali minna… Nali!
- Haa, haa!
- Ma mõtlesin, et eneseabi teema ju ikka veel…
- Ei müü! Tänase seisuga on raamatupoodides minu andmeil müügis 342 erinevat eestikeelset eneseabiõpikut, see number sisaldab küll ka selle kunagise arvutiraamatute kirjastuse lesbiseksiõpikut.
- Väkk.
- Just, väkk, ma ütlen.
- Ma ütlesin väkk lesbiseksiõpiku kohta.
- Aga kui see on kellelegi vajalik, siis see on ju eneseabiõpik.
- Konkreetsemalt, palun. Meid pekstakse laiali, kui me ei leiuta uusi turunišše ja ei käivita uusi ja müüvaid projekte. Nii et…
- Memuaarid müüvad ikka veel. Prooviks…
- Herman Simmi memuaarid müüks. Teeme ära!
- Juba tehakse, kas sa ei tea. Töötad olulises kirjastuses ja ei tea?
- Piinlik.
- Kelle memuaare või elulooraamatut me veel vajaks?
- Karl Vaino.
- Kes see Karl Vaino veel oli?
- No näed, ei müü.
- Aga mis müüb, kurat?
- Mingi raamatusari, kus eesti inimene läheks kuskile Provence’i või Toscanasse ja ostaks väikese veinimõisa ja kirjeldaks siis oma ogaraid naabreid, läbijooksvat katust, võitlust ametivõimudega ja seda, kuidas ta ikka kohalikust keelest aru ei saa. Ja lisaks retsepte ja kirjeldaks, kuidas ta lamab päikese käes aiatoolis, käes klaas oma veiniga ja kõht täis suurepärasest einest, mille põhiosaks oleks lambaliha ja kõrval mängiksid ratatouille’d suvikõrvits, baklažaan, tomat, rosmariin ja tüümian! Värvifotosid, ja palju!
- Sellist eesti inimest pole olemas!
- Mõtleme ta välja.
- Lootusetu idee.
- Aga idee uuest Kaugverist? Või meie kirjastuse Erik Tohvrist?
- Kust me ta leiame?
- Me teeme.
- Kellest?
- Ma tean, aga ei ütle. Ma olen pidanud läbirääkimisi mõnede autoritega.
- Grafomaanidega, ütle ausalt.
- Kes kurat see grafomaan on? Oluline on, et tekst jookseks, oleks loetav, erutaks lugejat ja selle tagajärjel müüks.
- Grafomaan kirjutab halvasti, tema teksti on piinlik lugeda.
- On tekste, mida on nii piinlik lugeda, et lõbus hakkab!
- Mis ei ole ju põhjus neid välja anda.
- Me toimetame.
Kirjastus jääbki vaidlema. Tulevik on tume, tuul on juba naabermaja katuse kallal.
posted by Jakob Karu at 2:48 PM
2 Comments:
Iga uus on unustatud vana.. tuleb lihtsalt meelde tuletada, mida ammu olnud pole :D
Ah, kui naljakas protokoll:) Palju toredaid mõtteid.
Heast, päikse käes valminud viljadest ja selle manustamisest tuleks igatahes kirjutada. Marica Lillemets sonis kunagi, kuidas ta vaid "päikese käes valminud apelsinidest" mahla stockmannist ostab vms.
Et siis... äkki tema müüb:)
Postita kommentaar
<< Home