Pol.ebakorr.? Väga hea!

Siiri Oviir ei ole rahul. Tšehhi kunstnik David Cerny teos, eesistujamaa kingitus Euroopale, sülitab tema arust kõigile Euroopa Liidu rahvastele näkku. Või hinge, see (minuarust slaavi temperamendiga sobivam) väljend on veel karmim, tundub. Oviir ei ole esimene, kes nii arvab, skandaal on laiem, varem on teemat pea samast vaatenurgast käsitlenud ka Mihkel Mutt. Vabandatagu ja ruttu!
Kuid töö ise? Meil on raisatud leheruumi tema kirjeldamise ja eriti hukkamõistu peale, kuid samas, kuhu jäid pildid? Nii keeruka teose puhul ei peaks piisama haaramatust üldvaatest, seda tuleks esitada detailidena, mitte jutuna Eesti sirbist ja vasarast ja Bulgaaria asiaatlikest peldikutest. Mu laual vedeleb Taani ajaleht Politiken, kes on tööle pühendanud kaks suures formaadis lehekülge, kõik osad sellest valmisehitamata auto- või lennukimudeli plastivaluna esitatud tööst on välja toodud ja kirjeldatud. See on juba mitmes kord, kui Eesti meedia eelistab vastulööke ja sõimu, samas algtööle mitte tähelepanu pöörates. Meenutagem kadund Harold Pinteri Nobeli-kõnega seotud ekstsesse Postimehes. Meil ei ole enam kõiketeadva ja maailmas sündivat rahvale ümberjutustava Postipapa ajad! Me saame ka ise infot kätte!
*
Cerny teos on selgelt provokatiivne ja poliitiliselt ebakorrektne. Samas humoristlik ja hooti - mitte küll iga riigi kujutise puhul - ka reaalseid probleeme puudutav. Eesti kunstist võiks selle kõrvale tuua mõned Marco Laimre küll hoopis teistsugused, kuid võrreldavalt provotseerivad ettevõtmised. Ma arvan, et ei Cerny (kelle hiilgavaim teos on irooniline "ratsamonument" jalad püsti lebava hobuse kõhul istuvast Tšehhi peaministrist Vaclav Klausist) ega Tšehhi riik ei pea kellegi ees vabandama. Siiri Oviiri ees eriti mitte.
*
Muidugi, moraalsus ja konventsioonidest kinni pidamine on teatud määral tsiviliseerituse alusteks. Aga sellega liialdamine on ka hull variant, mis näeb välja nagu katse luua mingit ateistlikku versiooni USA Piiblivööndist. Küsimuste esitamine ja alternatiiversioonide leiutamine on mõtleva inimese normaalne seisund, kahjuks näib poliitika - või ka näiteks haridusega tegelemine tihti teatud võimeid välja lülitavat. Paindliku ja ohtlikuvõitu, kuid siiski põneva maailma asemele astub kokkulepetest ja tavadest piiratud jäik asjalikkus, kindlad raamistikud ja tagajärjena ilmnev arengupeetus. Poliitilise korrektsuse liigrõhutamine viitab tegelikult rõhutaja hirmudele ja paindumatusele.
*
Viktoriiniküsimus: mis ikkagi Priit Pulleritsul nende suusatajate ja homodega on? Miks nendega seotu teda nii hirmsasti painab?