PM 23

Robert Wyatt, "Comicopera". Friiklikum ja veidram kui eelmine, kohati väga liigutav, kohati ehmatavaid sounde - nagu sämplitud Brian Eno häälest mörinat tekitav "enotron" näiteks. Ei ole ei koomiline, ega ooper. Lõpuks lülitub Wyatt ümber itaalia ja hispaania keelele, lõpulooks 65. aastast pärit Che Guevarat ülistav samba! Uncuti intervjuust selgus, et peale selle plaadi valmimist jättis Wyatt joomise maha, aga kommunist on ta ikka.
Burnt Friedman, "First Night Forever". Saksa elektrooniku katsetused poplauluvormis. House'ilikud vokalistid ja jamesbrownilikult prööskav juba vanem kunstitegelane ja 70ndate kommuuniaktivist Theo Altenberg. Ebaühtlane, kuid huvitav, just soundilt.
Scott Walker, "And Who Shall Go To The Ball? And What Shall Go To The Ball?". Mõni mees võib endale pöörasusi lubada. 4osaline kammerorkestriteos elektroonikaga, loodud tantsuetenduse taustaks. Kohati huugav, kohati leidlik. Walker suud ei ava, tema halisemine jääb kuulmata. Antakse välja vaid 2000 Vaughan Oliveri kujundatud plaati ja siis kustustatakse 4AD kataloogist. Veidrikud on lahedad.