PM24

Sõitsin hommikul rattaga. Küla oli tühi, nägin umbes kolme autot, külavanemat ja maanteel jooksvat eelmist rahandusministrit. Lombid kergelt jääs, lootusetult ilus sügishommik. Eilne tuul on ühe sirelit meenutava vitsa maha murdnud aias. Puuriida pealt on eterniiditahvlid ära lennanud. Hakkasin kuulama kaht järgmist plaati.
Roisin Murphy, "Overpowered". Eelmine, Matthew Herberti produtseeritud plaat oli parem, tundub. Aga see on disko ja ses on oma väärtused. Murphy on suur artist, tundub, suurem kui ilusaid klisheesid taustaks kuhjavad produtsendid. Kes ütles, et see on plaat, mida Madonna oleks tahtnud teha, aga pole suutnud?
Radiohead, "In Rainbows". Üks eesti muusikakriitik maksis selle eest 99 krooni, et luua sümboolne sild bensukais müüdava tümaka ja intellektuaalsuspretensioonis britibändi vahele. (Kes ei tea, siis seda saab netist osta iseenda valitud hinna eest...) Ma ei ütle, mis ma maksin, ma olen kooner, muusika suhtes rikuvad mind tasuta promoplaadid ja mälestus piraatplaadinduse aegadest, mil ostsin kokku pöörase kogu asju, mida legaalselt polegi võimalik saada.
Aga ma ei oska Radioheadist veel kirjutada. Nagu hea ja nagu klišeelik; ja vahel kohutavalt, lõikavvalusalt ilus.