reede, aprill 03, 2009

Suurte inimeste mänguasjad

Me oleme KUMU auditooriumis ja vaatame filmi. Me vaatame filmi, kus käsitletakse erakliku popstaari Kate Bushi olemust tema fännide kaudu. Kõik on liigutav ja tore. Imitaatorid, fännid, lihtsalt inspiratsiooni saanud. Ja siis tuleb üks halli habemega ja kõõrdsilmne filosoofiaprofessor ja laulab – no tegelikult püüab laulda Bushi 1985. aasta hitti “Running up that hill”.Inimlik läbikukkumine, piinlikkustunne, mis veel?
Samas, see vanaldane mees on nii kuradi päris. Tema tunne, puhas inimese seest tulev emotsioon on nii kuradi päris, et me ei saa teda kritiseerida. Me irvitame samas filmis esineva beibest imitaatori üle, kes lahmib emotsioonidega, väänleb ja on nagu päris-­Bushi paroodia halvemas mõttes, nagu sügavalt keskpärane teater. Filosoofiaprofessori üle ei saa nii irvitada, ta on kuidagi aus.
*
Suured inimesed mängivad ka igasuguste asjadega, vahel isegi aru saamata, millega ja miks. Ma mõtlesin selle peale, kui sain aru, et mu töölaual on juba nädalaid üks triibulise sabaga totter mänguloomake ja üks imeilus kunagi Peugeot’ ainueksemplaris autonäituste jaoks tehtud tuletõrjeauto mudelina. Need ei ole asjad, mis peaks olema täiskasvanud inimese töölaual tema kontoris karmil kriisiajal, eks. Aga samas, kui nad seal on, siis on sel miski põhjus. Ja ma vist tean seda.
*
Mänguasjad võivad olla igasugused. Ka telekavaatamine, spordisõltuvus või popstaarikultus võivad olla sama kategooria nähtused. See on inimese soov olla natuke enam, kui ta muidu oleks, kontaktivõtt millegagi, mis ei ole lihtlabane pragmaatilisus. Mul ei ole mitte mingit ratsionaalset põhjust mängida töö juures 1 : 43 mõõdus tuletõrjeautoga, aga ma teen seda. Sest selles on midagi vabastavat. See on see, mida sa lapsepõlves iial ette ei kujutanud, uskudes, et täiskasvanud on hoopis teistsugused olendid kui sina, et kuskil on mingi murdepunkt, mille järel muututakse täiega ja lõplikult ja muutmatult. Ja siis sa saad aru, et midagi ei muutu. Et täiskasvanuiga ei ole tegelikult olemas, ehk on see üldse vaid mõne inimese jäik, küüniline ja paanikahõnguline poos.
Et sa oled ikka seesama väike poiss, kes unistab koguda mudel­autosid ja vaatab mängulooma nööpsilmadesse.