Viimaseid kordi vanaema juures

Eile õhtul Linnateatris, vaatamas, kuidas asjad su kontrolli alt lõplikult lahkuvad; ja jumala vinge on. Karu näitetükk "Vanaema juures" elas Põrgulava külalisetendusel ilmselt oma viimaseid päevi. Jube hea ja kurb ka oli teda vaadata. Totaalselt endast väljas näitemäng; ja või ma siis mäletan teksti, iga stseen üllatab nüüd, aasta hiljem. Ja kurat, kuis nad mängisid, kui hullud olid Peeter R ja Toomas S, ma imetlen nende oskust aina improviseerida, kirjutada pea sees juurde tekste, mis lõpuks ikkagi sobivad tervikusse. Kaasautorid. Äitäh. Kui ma oskaks, ma kirjutaks neile veel ühe näitemängu, aga ma ju ei oska. Vist.