Sõjalis-patriootlik

Otsustati ehitada Vabaduse väljakule monument. Patriootlik, kuid üldaustatud, pol. korrektne koht, kuhu saaks välismaa suursaadikud pidulikul puhul pärga viia, mis oli teatud nurga alt vaadates ilmselt olulisem kui rahva hämara ja omavahel konfliktse tahte variandid. Välisministeeriumi protokolliosakond põdes selle objekti puudumist aastaid, eks?
Üldaustatud? Kuidas tekitada üldist austust uusehitise vastu?
Ja üldse, mis hetkel sai sinna planeeritud vabadusmonumendist – vt Vabaduse väljaku pikki planeeringukonkursse – Vabadussõja monument?
Kes arvas, et vabadus ideena peab kahvatuma vabadussõjamälestusidee ees?
Minu arust enamik eelmise sajandi maailma sõjamemoriaale kujutab leina, mitte triumfi.
Kes üldse otsustas, et vabadus on sõjalis-patriootlik mõiste?
Miks üldse tegeleb Kaitseministeerium avaliku ruumi kujundamisega väljaspool väeosade või ministeeriumihoonete territooriume? Kes lubas? Ainus head tahet näidanud kontor? Absurdne juhtum, kus kits teeb entusiastlikult kärneritööd.
Ja mida see niinimetatud žürii tegi? Ja missugune oli tema tegelik pädevus monumentaalkunsti vallas?
Mul käis vanaonu Vabadussõjas. Vahel vaatame poegadega tema ainust autasu, medalit „Par Latviju”. Hea tunne on. Kas me saaks nüüd ka Lätit aidata? Aga Läti vabadussammas on ikka ilusam.
Ja ikkagi on vabaduse seostamine sõjaga kohutav anakronism. Vabadus on idee ja sõda äärmuslik, kuigi loogiline vahend. Aga vabadus ideena on kordades suurem asi kui mistahes sõda, võidetud või kaotatud.
Mälestame langenuid, rõõmustame sõja tagajärje üle, aga edasi?
Kaitsetahe, soov oma kodumaa eest välja astuda on arusaadav ja loomulik mõiste, militarism aga mitte.
Antud tööde puhul on loomulik, et see klaasobjekt võitis, eriti žürii koosseisu arvestades. Aga piinlik on ikka.
Me ei ela enam Pätsi ajal, aga seda peaks ikka meelde tuletama.
Aga rahvas tahab.
Ja valitsus teeb vabadussambaga sama, mida Tallinna linnavalitsus teeb Kangro Kalevipojaga. Populistlik känkar upitatakse Harjumäele või topitakse merre. Ja kõik võivad kobiseda, aga mis neil öelda on, sest rahvas ju tahab.
Pol. korrektne matsisammas kerkib nii ehk nii...