Veel natuke nähtamatult kirjanikult/Ghostwriter, invisible

Visioon kirjutas blogijatest. Milline sihtgrupist möödapanek! Aga võibolla on sel mõju. Ma tahaks küll lugeda Rain Lõhmuse või Endel Siffi igapäevaseid, suhtekorraldaja abita kirjutatud mõtteid. Millal Hai kirjutab blogijaist? Kas siis, kui Peeter Torop hakkab blogima? Seda loeksin erilise huviga, vahetud uudised post-lotmanlikult semiootikarindelt ja vahel ka kuumad aruanded skulptuuride analüüsist ("Hommikul oli kraana kabineti akna taga. Üks konstaabel koputas uksele, andis pitseeritud ümbriku KaPo logoga ja ütles arglikult, et kas me saaksime selle teile kabinetti tõsta, et te saaks rahulikult analüüsida? Et see suurem aken käib ju lahti küll? Ei käi, ütlesin mina, ta on läbi mäda, teate ju küll seisu kõrghariduse rahastamisega. Aga kui me aknaraami välja vahetame? Plastaknaid ülikooli arhitekt ei luba, ütlesin mina. Olgu, ehk tulete meie peakorterisse, me viime selle kuju sinna jne.jne.)
Kui kaua viitsin poolnähtamatu olla?

Tagasi

Nojah, küll on hea, et ma ei pea kellelegi seletama, kus ma vahepeal olin. Lugejate puudumine on luksus. Mõttetu blog, mida aegajalt kasutada kolikambrina, on ka luksus.

Sumedus/Väsimus

Nägin öösel unes aatompommi plahvatust. Või midagi sinnapoole. Hiiglaslik tulesammas seisis paari kilomeetri kaugusel, tuli ja suits voogasid, aga lööklainet ei tulnud. Kus see sammas oli? Ei tea, Tallinna panoraam oli näha, aga sammas oli nagu tagapool. Vist röögatasin unes sellist apokalüpsist nähes ja ärkasin. Kell oli kuus. Hakkas juba valgenema. Terrassil vedeles mingi rämps. Nägin järsku puude vahelt teletorni vilkuvaid tulukesi. Kõik oli korras, aga ikkagi ei saanud ma kella 7ni magada.
Siis jäin magama ja mida ma nägin? Skandaali kontoris. Toimetaja B. oli korraks tulnud välismaalt koju käima ja ütles kõigile, et leht on pask, te olete kurjad ja ebaõiglased inimeste suhtes.
Eks ta ole.
Aga nüüd jätkub klepsulõikamine, küljendus ja kujundus.

Tervistkahjustav

Üks disainer töötab angaari nurka ehitatud putkas. Angaaris mürisevad hiigelprinterid. Haiseb atsetooni järele. Võigas. Mis töö sealt tulla saab?
Kas punase värvi läbimüük on tõusnud, küsiksin ma ehituspoodidelt. Või visati tiblade hauasammaste pihta rublalanguse ajal asja ees, teist taga ostetud värvi?
Tegelikult peaks tegelema tõsisemate asjadega. Näiteks William Blake'i ja tema nüüdisaegse vaste Jah Wobble'iga. Tiger, tiger burning bright...

Sirbil on...

...uus kujundus, aga vana sisu. Hea muidugi, aga halb ka. Naljakas, kuidas toimetusel on õnnestunud Kristjan Mändmaad veenda oma väljaande veidruste kordumatuses ja selles, et eelmine kujundus oli "modernistlik".
Minu arust ei kujuta Sirbi viimase kümnendi sisu ja vorm mingit erilist ja kordumatut väärtust. Paljude heade lugudega tõsine leht küll, aga ei midagi enamat.
Kui tahate teada, kuidas tõsine ja veel pikemate lugudega leht välja näeb, siis palun, Die Zeit on igas heas R-kioskis.
Neid pidi palju olema, kui nad Kristjanist jagu said.

Lihula Kuju

No tore lugeda, kuidas rahvas koguneb kalmistul ja arutab edasisi samme.
No ja need kommentaarid! Oh, peaks ka oma aeda natsikuju tegema!
Tegelikult on tegemist piinliku jamaga. Väga piinliku jamaga.
Nägin möödunud laupäeval lastega Pirita kloostri varemetes möllates uue kloostri raudaia taga jalutavat Lagle Parekit. Kas see on liig, kui ma palun katoliiklikult Jumalalt Tiit Madissonile rahu?
Okei, mina ei ole katoliiklane. Ega Madisson ka vist ole. Keegi võiks ju vahekohtunik olla?
Ärme parem juutide ja vabamüürlaste teemat üles võtame...

Krokodill

Miks oskavad inglased nii hästi krokodilli mängida?
Ja XTC "Crocodile" on väga hea krokodillilaul.
Aga hiirekese Maisy multifilmide krokodill Charlie on imbetsill. Teadlik valik, et lastele seletada puuetega inimeste olemasolu.