Ühistegevuse viljad

- Tere. Kas te teate, et see on eratee ja kuna te ei ole meie ühistu liige, siis te ei tohiks seda pruukida.
- Kellega mul on au? (ütleb oma nime)
- XXX, ühistu esimees. Me oleme sellesse nii palju investeerinud. Te võite muidugi ühistu liikmeks mitte astuda, aga me hakkame teile siis arveid saatma.
- Ma ei saa seda teed mööda oma majani sõita. Ma pean minema poolteist kilomeetrit ringi, sest ühistu on viimased kakssada meetrit sulgenud. Ma ei ole öelnud, et ma ei astu ühistu liikmeks, aga... (täpsustus: dialoogipooled kõnnivad)
- Te ju praegu kasutate seda teed!
- (jne)
*
Mitte et mul oleks ühistule midagi ette heita peale esimehe huvitava suhtlemismaneeri. Aga põhimõtteliselt ei ole nõukakooperatiivide järelkäijatel aiandusühistutel minu arust õiget kohta. See on põhimõtteliselt kohaliku võimu nõrkus, et osa teid ja tänavavalgustust on eravalduses niiöelda kolmanda sektori käes. Et võitluses nõrga naaberühistuga, kes pole võimeline teid parandama, suletakse läbisõite, mille taha jäävad oma ühistu liikmed. Ja seal on veel palju probleeme.
Ühistegevust ennast oleks palju rohkem vaja. Aga see ei kipu sundkoosluste (vt majaühistud) puhul töötama...

Juhe seina...

... ja labidas kätte. Eksirännakud Balti jaama turu ümbruses on läbi!
Ausalt öelda on siin kalurikülas imelik raadiot kuulata.
Gilles Peterson jookseb mööda kaablit siia nagu muiste, puud liigutavad latvu, naabrid riisuvad, mul on 20 tonni killustikku õues. Püha saab läbi ja ma pole veel killustikuni jõudnud.
Mis banaalsed teemad, eksju. Mis väikekodanlikkus.
Vaadata luikesid ja tanklaeva mööda libisemas. Ohtlikud mõlemad.
Elame, näeme.