Blue Room lõpetab:(

Ma ei tea, miks ma kuulasin viimased kolm aastat netist õhtuseks/öiseks töötaustaks saadet, mis oli BBC1 reaalses eetris laupäeva ja pühapäeva hommikul viiest seitsmeni. Post-clubbers, pohmakas, narkopohmakas, misveel... Pole ju minu teemad vist?
Või tean, seal mängiti muusikat, mis oli huvitav, uus, pehme, imelik... Ambient, folk, elektroonika, sentimentaalsus...
Midagi, mida enam ei ole. OK, saatejuht Rob Da Bank saab uue pühapäevase saate vist...
Kuulake viimaseid järelejäänud signaale...
http://www.bbc.co.uk/radio1/blueroom/index.shtml
kuni järgmise laupäevaööni.
Selline ongi tegelikkus.

Paranoialehe teadlikult valetava päätoimetaja ohud

Kui ma oleks Allan Alaküla, siis ma oleksin praegu Tallinna lennujaamas; ja suhteliselt närvis. Sealt saab ikka veel igale poole lennata; ja Eesti Vabariik ei nõua endiselt väljasõiduviisat. Ma muljuks piletit peos ja ootaks, millal Estonian Air, Lufthansa või Easyjet mind ometi kuhugi viib. Süüdistused rahvustevahelise vaenu õhutamises, antisemitismis, lihtsalt valetamises, solvamises, ohtlike paranoiateooriate vastutustundetus levitamises põleks mu pea peal vaikse krabinaga.

Inimeste peale mõelda

Just sattusin täitsa kogemata leheküljele palvekett.blogspot.com ja tardusin ehmatusest: minu kunagise üliõpilase Danieliga on õnnetus juhtunud, tema eest palutakse.
Ma sattusin sinna leheküljelt, kus irvitati mingi liigdetailse palve üle.
Kurat. Käige sinnasamusesse. Palvetamine on eraasi.
Ei, ma ka arvan võibolla, et palvetada tuleb äkki teistmoodi, aga kes olen mina, et seda küsida? Jätame inimestele võimaluse teha nii, nagu nende usk soovitab. Ja neid on palju ja mul on Danieli pärast hea meel. Et tal on sõpru, kes teda aidata püüavad.
Ma püüan ka, nii, kuidas mul, mittekiriklikul tüübil see korda läheb.
Saa terveks, niipalju kui sa vähegi suudad. Suudad ikka. Suudad.