Angst. Horror.

Kõigepealt jääb su kolleeg, keda oled alati pidanud kõiketeadjaks ja prepressigeeniuseks ja geniaalseks installijaks ja universaalseks spetsialistiks rongi alla. kõik, surnd. võid aint oletada, mis tegelikult oli, aga i saa teada. iial.
Siis...
/ei kirjelda vahepealseid emotsioone/
saab sinu lemmikprodutsendi Trevor Horni abikaasa Jill Sinclair poja lastud õhupüssikuuli kaela ja on reanimatsioonis.
jube aeg.

Kellekski teiseks

Kui Martin päevavarju alla jõudis, olid Egon ja Sten juba esimese õllega lõpu poole jõudnud. Nende ümber lõõtsus Ida-Euroopa vineline palavus ja päevavarjust oli vähe kasu. Kohe ilmus kelner, tõi uued õlled ja kaks praadi.
"Ma tahan ka süüa," ütles Martin ja näitas näpuga menüüst mingit kalatoitu. Kelner noogutas lahkelt ja kadus. Pooeliolnud jutt läks edasi.
"... sitasti, ikka sitasti," pobises Sten.
"Sovjetid, sovjetid," ütles Egon.
"Ma ütlesin teile, et slovakid on regiooni turu hõivanud ja keegi kurat ei taha meie palkmaju. Mine jah Tuulasse oma samovariga!"
"Kurat, nad ju isegi ei saa aru, mida me pakkusime. See vunts, see peamees küll ei saand. Mis sest, et ma rääkisin vene keelt." Egon näis oma keeleoskuse üle uhke olevat.
"Eks ta ole," ütles Sten ja vajus tooli seljatoele.
"Ülelüldse, ma tahaks keegi teine olla," alustas Egon jälle oma kinnisideelist juttu." Ma tahaks näiteks kunstnik olla."
"Sa ei oska ju joonistada," torkas Sten.
"Siis ma võiksin disainer olla," ütles Egon ja pistis suhu järjekordse suutäie juustu ja singi sisse mässitud grill-liha.
"Mis sa arvad, et ma nii väga tahan palkmajatootja juhatuse liige olla. Sellise tootja, kellel läheb välisturul üha sitemini?" küsis Sten peaaegu kurjalt. "Aga mis ma ikka teen muud."

Neljapäeval läheb lehes edasi...

PM 18

Elvis Costello&Allen Toussaint, "River in Reverse".
New Orleans ja see, mida vanasti, nii 40 aastat tagasi r&b'ks nimetati. Veenev.

Matthew Herbert, "Scale".
Missugune popalbum. Kõige kättesaadavam tavakuulajale senistest hullu geeniuse töödest. Dani Siciliano tõestab end hea ja tundliku lauljana.

Scritti Politti, "White Bread, Black Beer".
Green Gartside, postpungi ja ilusteva 80ndate popi veteran teeb lõplikult ühemehebändi ja langeb sentimentaalse igisemise küüsi, kuigi samas on siin ka hiilgavaid leide ja meeldejäävaid kujundeid. Ebaühtlane...

Zero 7, "The Garden".
Midagi, mis on siin sentimentaalsetel kaalutlustel. Aga Joe Gonzalese lauldud "Future" on üks viimase aja ilusamaid laule. Ses kategoorias, mille ilu sa ei saa ratsionaalselt põhjendada...

Cheikha Rimitti, "N'Ta Goudami".
Äsja umbes 83selt surnd Alzheeria rai-ema viimane plaat. Moodne küll, klisheelike elektrooniliste soundidega, aga missugune jõud! Jumal küll.