VEND ERNST. Fragment teatritekstist
PEETER: Mina teadsin rohkem selle Aadersoo venda. Tema nimi oli Ernst Aadersoo. Ta oli parteitöötaja, kui ma laps olin. Ta oli tore mees, mitte nagu see vend, kellest on tehtud eestluse alussammas, mida mõned siinmajas ka usuvad, kuigi tegelikult oli ta üks kuradi agronoomist karjerist. Ja jube mölakas. Ernst oli muidugi omaette viguritega mees küll. Ta oli hirmus joodik ja ta tehti lahti oma parteikohalt kõlvatu käitumise pärast, old midagi, kus ta püksata tabatud. Eks ta siis hakanud ajaloo ja nõuk.riigi ja õiguse aluste õpetajaks. Kui ma keskkooli jõudsin, oli ta juba seal ja õpetas. Perekonnaõpetust ka. No tal oli tegelt üsna ükskõik, mida ta õpetas; ja nina oli tal jube sinine; kas see on tõsi, et joodikul laienevad kõigepealt ninaveresooned? Võõrnimesid ta ka ei osanud hääldada, ütles “Kompjonnõi mets” Compiegne’i metsa asemel; ja igrekit hääldas nagu u-d, eks see oli parteikooli haridusest.
Aga samas, midagi oli temas ausat, me saime kohe aru, kui ta valetas, tal oli selline nägu ees, kui ta rääkis olukorrast Vietnamis või mingist pleenumist. Mitte nagu see vend, see esimees, no mis ta eesnimi oli? Tiit, mis ta nimi oli.
TIIT: Heinrich vä.
PEETER: Oli vist jah Heinrich. Tema oli ikka kuradi limukas. Tal oli tööpäeviti ka orden rinnas. Vanaema rääkis, kuda Aadersoo küla peal ärbelnud, kuidas ta Moskvas käis ja Kossõginit ja Podgornõid nägi. Kossõginit! Podgornõid! Kurat! Ma olen alati tahtnud öelda, et ka maainimesed pole lollid, et see preesnev oli alati läbi nähtud! Mida me veel valepreesnevist räägime, kuradi raip!
TIIT: See Ernst oli jobu... Ta vahetas ju poolt 89. aastal... Ma olen alati kommusid austanud, juhul kui nad on julgenud endaks jääda. Kommunist peab julge olema!
PEETER: Loomulikult ta vahetas poolt! Ta hakkas palgaliseks karskusvõitlejaks, kui Gorba märatsus hakkas, sest tal oli tervis läbi! Ta andis teleintervjuu Rein Hansonile, kui ta Balti ketis seisis! Vana kommar seisis enesestmõistetavalt Balti ketis ja lobises! Ta rääkis ajaloo valgetest laikudest ja küüditamisest! Ma käisin muide tal isegi töö juures ülelidulise karskusseltsi rajooniosakonnas ükskord miskipärast. Ta magas töö juures diivani peal! Ta oli väga unine!
TIIT: Siin pole midagi, millest rääkida. Morgensonist on ka rohkem rääkida kui sellest lollist.Sa räägid ainult pealispinnast. (ära)
Aga samas, midagi oli temas ausat, me saime kohe aru, kui ta valetas, tal oli selline nägu ees, kui ta rääkis olukorrast Vietnamis või mingist pleenumist. Mitte nagu see vend, see esimees, no mis ta eesnimi oli? Tiit, mis ta nimi oli.
TIIT: Heinrich vä.
PEETER: Oli vist jah Heinrich. Tema oli ikka kuradi limukas. Tal oli tööpäeviti ka orden rinnas. Vanaema rääkis, kuda Aadersoo küla peal ärbelnud, kuidas ta Moskvas käis ja Kossõginit ja Podgornõid nägi. Kossõginit! Podgornõid! Kurat! Ma olen alati tahtnud öelda, et ka maainimesed pole lollid, et see preesnev oli alati läbi nähtud! Mida me veel valepreesnevist räägime, kuradi raip!
TIIT: See Ernst oli jobu... Ta vahetas ju poolt 89. aastal... Ma olen alati kommusid austanud, juhul kui nad on julgenud endaks jääda. Kommunist peab julge olema!
PEETER: Loomulikult ta vahetas poolt! Ta hakkas palgaliseks karskusvõitlejaks, kui Gorba märatsus hakkas, sest tal oli tervis läbi! Ta andis teleintervjuu Rein Hansonile, kui ta Balti ketis seisis! Vana kommar seisis enesestmõistetavalt Balti ketis ja lobises! Ta rääkis ajaloo valgetest laikudest ja küüditamisest! Ma käisin muide tal isegi töö juures ülelidulise karskusseltsi rajooniosakonnas ükskord miskipärast. Ta magas töö juures diivani peal! Ta oli väga unine!
TIIT: Siin pole midagi, millest rääkida. Morgensonist on ka rohkem rääkida kui sellest lollist.Sa räägid ainult pealispinnast. (ära)
posted by Jakob Karu at 10:29 AM
0 comments
