Pimedus. Tuled teispool lahte

Sakamoto&Sylviani "Forbidden Colours" on ju hea lugu praegusse pimedasse tühikusse? Mulle tundub nii. Vaatan aknast merele, mida tegelikult ei näe, näen Muuga sadama ja Kallavere tulesid hoopis. Kuskil siinsamas on siiski meri, pärismeri.
Kuskil on päriselu ja pärisinimesed. Jah, ma hakkasin tõsiselt mõtlema, kas Karul on mingit kohta või põhjust... Mitte et see kommentaator, kes palus endale otsa vaadata ja lõpetada, mind veenaks, aga siiski.
Ei pea, aga võib.
Head vana-aastalõppu ikkagi.

Lugeja haarab jõuluajal kaika

Anonymous said...
Imestan mina koguaeg, et kes neid sinu jutte ometi loeb ja hindab. Ei ole ju võimalik, et keegi neid ei loe, ilmuvad nad ju ekspressis ka? Olen püüdnud süveneda, aga hullem veel, väga läbinähtavalt tühjad on. Vaata endale jõulude ajal nüüd hoolega silma ja.. lõpeta ära.
6:46 PM
Lugeja on rääkinud, äitähh.
Mida peaks tegema? Ma vaatasin endale hoolega silma jõuluajal, mis ikka veel kestab; panin vannitoas tuled põlema, vaatasin peeglisse, nägin üht tuntud nägu, ei enamat.
Mida lugeja tegelikult mõtles? Ei tea. Ilmselt talle ei meeldi, aga miks ta siis loeb? Eriti seda tühist netikolikambrit siin? Miks ta viitsib sõna võtta? Mina küll ei viitsi mõttetut blogi kommenteerida, ausalt. Ma lihtsalt kaon sealt leheküljelt.
Aga tore on. Võibolla pole kirjutamisel mõtet tõesti? Annaks karujutulahtri ära Martale ja Markole ja teistele tublidele inimestele? Või....?

Koalitsiooninõukogu metsas. Lastenäidend

Ilmub Metssiga, õlal öökullitopis.
METSSIGA: Tere, lapsed! Mina olen metssiga Villu. Ega te oravat pole näinud?
LAPSED: (läbisegi) Ei ole! Oleme! Ei ole! Ei! Mida?
METSSIGA: No ju ta siis siin metsas oma käbi närib, lähen vaatama (vasakule ära)
Paremalt jookseb lavale orav.
ORAV: Tere, lapsed! Mina olen orav Andrus! Ega te siin metssiga pole näinud?
LAPSED: Sinnapoole läks! Oleme! Orav! Sinnapoole!
ORAV: Tšuhh! (vasakule ära, joostes)
METSSIGA: (Jookseb paremalt lavale) Uhh! Lapsed, ega te oravat näinud ei ole?
LAPSED: Sinnapoole läks!
METSSIGA: (jookseb vasakule, kaob)
Lapsed hakkavad sumisema, väike paus.
METSSIGA: (tuleb vasakult tagasi, lõõtsutab) Ei... tea... seal polnud kedagi... Meil pidi ju koalitsiooninõukogu olema kohe. (Öökullitopisele) Oli ju, Janno?
ÖÖKULLITOPIS: Reeturid ja vargad!
METSSIGA: Aga äkki on ta seal? (Hakkab sööstma paremale ja põrkab sealt just jooksuga tuleva oravaga kokku.)
MÕLEMAD: Ossapagan! (kukuvad pikali, öökullitopis lendab eemale ja hakkab ebamääraselt räuskama)

-Jätkub neljapäeval ajalehes!