reede, september 30, 2005

VEND ERNST. Fragment teatritekstist

PEETER: Mina teadsin rohkem selle Aadersoo venda. Tema nimi oli Ernst Aadersoo. Ta oli parteitöötaja, kui ma laps olin. Ta oli tore mees, mitte nagu see vend, kellest on tehtud eestluse alussammas, mida mõned siinmajas ka usuvad, kuigi tegelikult oli ta üks kuradi agronoomist karjerist. Ja jube mölakas. Ernst oli muidugi omaette viguritega mees küll. Ta oli hirmus joodik ja ta tehti lahti oma parteikohalt kõlvatu käitumise pärast, old midagi, kus ta püksata tabatud. Eks ta siis hakanud ajaloo ja nõuk.riigi ja õiguse aluste õpetajaks. Kui ma keskkooli jõudsin, oli ta juba seal ja õpetas. Perekonnaõpetust ka. No tal oli tegelt üsna ükskõik, mida ta õpetas; ja nina oli tal jube sinine; kas see on tõsi, et joodikul laienevad kõigepealt ninaveresooned? Võõrnimesid ta ka ei osanud hääldada, ütles “Kompjonnõi mets” Compiegne’i metsa asemel; ja igrekit hääldas nagu u-d, eks see oli parteikooli haridusest.
Aga samas, midagi oli temas ausat, me saime kohe aru, kui ta valetas, tal oli selline nägu ees, kui ta rääkis olukorrast Vietnamis või mingist pleenumist. Mitte nagu see vend, see esimees, no mis ta eesnimi oli? Tiit, mis ta nimi oli.
TIIT: Heinrich vä.
PEETER: Oli vist jah Heinrich. Tema oli ikka kuradi limukas. Tal oli tööpäeviti ka orden rinnas. Vanaema rääkis, kuda Aadersoo küla peal ärbelnud, kuidas ta Moskvas käis ja Kossõginit ja Podgornõid nägi. Kossõginit! Podgornõid! Kurat! Ma olen alati tahtnud öelda, et ka maainimesed pole lollid, et see preesnev oli alati läbi nähtud! Mida me veel valepreesnevist räägime, kuradi raip!
TIIT: See Ernst oli jobu... Ta vahetas ju poolt 89. aastal... Ma olen alati kommusid austanud, juhul kui nad on julgenud endaks jääda. Kommunist peab julge olema!
PEETER: Loomulikult ta vahetas poolt! Ta hakkas palgaliseks karskusvõitlejaks, kui Gorba märatsus hakkas, sest tal oli tervis läbi! Ta andis teleintervjuu Rein Hansonile, kui ta Balti ketis seisis! Vana kommar seisis enesestmõistetavalt Balti ketis ja lobises! Ta rääkis ajaloo valgetest laikudest ja küüditamisest! Ma käisin muide tal isegi töö juures ülelidulise karskusseltsi rajooniosakonnas ükskord miskipärast. Ta magas töö juures diivani peal! Ta oli väga unine!
TIIT: Siin pole midagi, millest rääkida. Morgensonist on ka rohkem rääkida kui sellest lollist.Sa räägid ainult pealispinnast. (ära)

laupäev, september 24, 2005

Ilus ilm, etc

Mingi kummaline soojus vajub maha, rohi kasvab, kas peaks veel muru niitma v ei? Õnn on õuepeal, selline tunne. Ikka veel ei kuku asju diivanite taha. Tegelikult on diivanitagused asju täis, aga teeme näo, et need kukkusid sinna talvel ja kevadel...

PM4: KTU "Eightarmed Monkey". Pool eelmist King Crimsonit ja Kimmo Pohjonen oma sämplerimehe Samuli Kosmisega. Vinge andmine, Pohjose arktiline hüsteeria vajas mingit klassikalist põhja. Kuulake ise, varsti Rock Cafes, nagu Anne Erm lubab...

neljapäev, september 22, 2005

PM3

John Cale, “BlackAcetate”.
Curtis Mayfield kohtub T. Rexiga, kes kohtub moodsate R&B produtsentidega, kes kõik saavad lõpuks John Cale’i juures kokku ja saavad aru, kuidas neid on geniaalse salakavalusega mängu tõmmatud. Päriselt ei saa aru, mis mäng see on, aga põnev on algusest lõpuni. Suurepärane.
Cale on Tõnis Vindiga ühevanune (63), Tõnise näitus Haus-galeriis on ka suurepärane.

teisipäev, september 13, 2005

Susserdamine jätkub

Ei, ma just ei fänna Aavo Ermeli tehtud Tallinna logo. Aga halb see küll ka pole. Aga nüüd on valimiseelne hullus käivitanud järjekordse konkursi, kus kuus eesti parimat reklaami- või disainifirmat saavad jälle linnalogoga kätt proovida ja lõppvoorus liitub nendega Ermeli logo. Mitu läbikukkunud võistlust juba olnud on? Ja mida teevad firmad kahe nädalaga 15 000 eest? Olgu, võitja saab veel midagi. Ja miks kulutatakse mingi sms-küsitluse ja välisturistidele logokeste näitamise jaoks jms jaoks enamik võistluse eelarvest (460 000) ja tegelikele tegijaile jääb kokku 90 000?
Populismi muda. Võibolla poleks sihukesi tõmblusi, kui Kalevipoeg oleks õnnestunud enne jäätulekut lahte püsti ajada...

kolmapäev, september 07, 2005

Võiks ju midagi nihkuda,

kui me loeme selliseid lugusid poliitikute/pangajuhtide tänamisest ärimeeste poolt ja kaasnevatest diilidest. Oijah. Peab olema peast hull, et seda jama heaks kiita. Eetika, moraal jne. Kuid: mida oleksid ise teinud, olles Edgar või Ain? Mõtle tõsiselt, sa ei pea pärast raporteerima.

PM2: Rolling Stonesi uus album "A Bigger Bang", mitte geniaalne plaat, aga siiski kõrgvorm, eriti Charlie Wattsilt. Trummar, kelle väline imago on hoopis teistsugune kui see, mida me kuuleme. Lou Reedi "Magic and Loss", kurb ja ülev. New Orderi "Republic", midagi une alla.
Ja muidugi Jah Wobble'i uus lugu "Samsara". Seda saab praegu ainult www.30hertzrecords.com leheküljelt koos videoga. Samsara kui ilmaliku elu ookean või totaalne kordumine. Kes paremini seletab, öelgu. Vana Harry Becketti trompetisoolod. Kui kedagi fännata üldse, siis JWd.

teisipäev, september 06, 2005

M.U. veelkord. Veelkord

Pean M.U. hauast mööda sõitma vähemalt kaks korda päevas. Eduard Vilde oli esimene inimene, kes sellele kalmistule maeti, M.U. on esimene linna poolt tulles. Tegelikult on see sümboolne. Suur inimene, silmapaistev koht, kuigi, kas ta mitte ei tahtnud põletamist ja merrepuistamist? Olen seda kuskilt lugenud.
Üleeile õhtul seisid haua servas kaks nahktagides meest ja vist suitsetasid. Alateadlik signaal ütles, et need on Saaremäe ja Malmsten; aga tegelikult võisid need olla kurat teab kes.
Positiivne idee: tuleme uusaastaöösel sinna ja teeme ilutulestiku!
*
Mati, kas sa tahad sünnipäevaks ilutulestikku?

Looduskirjeldused/Raadiojaam

Üks lugeja luges läbi mu Ekspressikolumni alguse, kus kirjeldati loodust Randveres ja tegi seepeale ettepaneku koht vabastada mõne parema inimese jaoks. Äitäh. Võtan arvesse. Muidugi oli tegemist kordusega, aga looduskirjeldus on minu jaoks oluline asi. Mingi signaal toimuvast, kirjeldus linnainimese vähesest kokkupuutest millegi enamaga. Õhus on alati midagi ja selleks, et aru saada, on parem õue minna.
Ülejäänud lugu muide rääkis asjadest, millest ma sel kujul pole rääkinud; aga lugejal on alati õigus.
Vanasti olid looduskirjeldused hirmus pikad, sest kirjanikud teenisid rea pealt. Loomulikult olid nad sisutumad kui praegu, kuigi meisterlikud...
Tegelikult painab mind raadiojaama idee. Kuidas saaksin ma näiteks inimesteni viia praegu töötoas mängivat Austraaliaeesti bändi Kiri-Uu mitte väga vana demoplaati, kus justnagu mängiks koos Kraftwerk, Tormis ja mõni moodne DJ? Autoriõigustega tuleks jama, kui ma praegu netiraadio käivitaks, kardan. Aga tahaks. Plaadikogud pole selleks, et tolmu koguda...

P.S. Alustan taustarubriiki PM (Praegu Mängib).
PM1: Bill Frisell "East/West", Kronos Quartet and Asha Bhosle "You've Stolen My Heart", Yes "The Word Is Live", Barbra Streisand "Guilty", Mike Oldfield "Five Miles Out". Vanamoodne, eks?

neljapäev, september 01, 2005

Mida ei peaks bussis tegema

Neid asju on veel. Aga üleeile ostsin uue eestikeelse Pelevini ("Arvud") ja hakkasin seda bussis lugema. Nr 38 ja mingid tagumised leheküljed, jah, ma loen raamatuid vahel täitsa suvalist pidi. Koht, kus kirjeldati "avangardset" teatrietendust.
Ma ei saand enam lugeda, sest sain aru, et inimne, kes naerab põrandalekukkumise piiril, ei ole ühiskonnakõlbulik, teda peetakse joobnuks või narkouimaseks.
Panin raamatu kotti tagasi ja püüdsin rahuneda.