Ametlikku kirjavahetust

Lp. hr. J.Karu
Pean kahetsusega märkima, et fännin endiselt poola õuna mitte tomati kaste, nagu te oma kirjutises ekslikult mainite.
Austusega
disainer H

Lp hr Disainer H
Südamlikud vabandused seoses traagilise eksitusega. Parandan vea järgmises numbris. Kompenseerin meeleldi kõik Teie poolt selle eksiarvamuse leviku läbi saadud kahjud.
Austusega
J. Karu

Lp. hr. J.Karu
Teie kiire ehk õigeaegne reageerimine, minule nii palju tuska valmistanud vale teate korrigeerimise suhtes, äratab minus taas usu inimeste headusesse, mis jõudis vahepeal sootuks kaotsi minna. Tiivustatuna teie lahkusest olen nõus kompensatsioonina loobuma poola õuntest, teie poolt lanseeritavate Tsikiita banaanide kasuks.
Lugupidamisega
H

PM 17

Nick Cave&Warren Ellis, "The Proposition. Original Soundtrack"
Viiulid, pominad, plõnnimised. Aga Cave laulab ka. Enam kui tüüpiline filmikitsh, oi, palju enam. Isegi kui me seda vägivallarohket Austraalia 19. sajandi maaelu kujutavat filmi ei näe. Erinevalt tüüpfilmimuusikast tööatb see plaat ka üksi, ja kuidas veel!

"Luuletus" kelgukoerast ehk Ära tee vigu

Tal on kodus kelgukoera kutsikas, hoiul,
nädalaks. Väga ettevõtlik, aga lüüriline.
Telekas näitab mingit udupilti jälle, me
ei saa kunagi teada, mis ilm tegelikult on, mis
pilt tegelikult on.

Põgened suurte asjade eest. Mõtled
kelgukoera kutsikast. Ja siis sellest,
et sa oled ise loll. Sina, loll! Tõuse püsti!
Vaata tegelikkusele näkku! Mida, jah!

Kelgukoera kutsikas kasvab suureks ja
küsib kelku, mida talle ei anta. Sina oled loll
edasi. Sajab palju lund ja vihma ja on mitu
kuumalainet; ja sa oled loll edasi. Kelgukoera
kutsikas on samal ajal harjunud oma uue eluga
ja naudib seda. Loll jääb lolliks, ära tee vigu,
ütled lollile õpetlikul toonil, aga see ei mõju.

Kelgukoera kutsikas ei saa olla loll, nagu inimene.
Inimene ei saa olla nii loll, nagu oled sina.
Ära tee vigu, palun.

Miks lähevad inimesed raadiosse?

Edevusest?
Ei tea. Mina läksin naiivsusest ja masohhismist.
Et mis sest, et mul on nohu ja parandamatu kõnedefekt, või vastupidi.
Kesse seda ikka kuulab, kui sa klassikaraadios mängid kahelauseliste vahetekstidega üht oma kõigi aegade lemmikplaati.
Aga see on hea plaat!
Hector Zazou "Sahara Blue" on eetris Ideaalmaailmades sel laupäeval kell 21.

Belarus TV

Vaatasin Belarus TV saadet sarjast "15", mis jutustab endiste liiduvabariikide elust. Avatiitrites muutuvad N.Liidu vapi sirp ja vasar numbriks 15, vaheklipid on heroiline tööstusteemaline sotsrealism. Tunnises saates rääkis hulk avaliku elu tegelasi Laarist Velmanini ja Kaplinskist Tuiksooni. Asjalik ja probleemirohke jutt Eestis viiimasel ajal toimunust, arhiivikaadrid laulvast revolutsioonist vahepeal ja Elcoteqi tehasest lõpupoole. Esitleti noorperet, kes põhimõtteliselt laenu ei võta, vaid eelistab tasulise kõrgkooli lõpetamise järel maja jaoks raha koguda.
Aga siiski. Jutt keerles süvenevalt venekeelse elanikkonna süvenevalt raske elu teemal, justnagu oleks tõesti kodakondsusküsimus, rasked keeleeksamid (keeleinspektsiooni kirjeldati inkvisiitoritena, kes ründavad üksteise järel institutsioone ja puhastavad neid eesti keele mittevaldajaist), nõukaaegse suurtööstuse väljasuremine kõige olulisemad teemad Eestis viimase 15 aasta jooksul.
See on vaatenurga küsimus, suurvene maailm lihtsalt jääbki meid nii vaatama. Me ei saa kunagi teha selgitustööd, mis neid veenaks.

PM 16

Donald Fagen, "Morph The Cat". Täpselt seesama, mis kõik nüüdseks kolm Fageni sooloplaati ja peaaegu sama, mis kogu Steely Dani toodang. Aga kuradima külgetõmbav, konservatiivsuses, kokkuleppes, et Fender Rhodes on üldiselt üks viimaseid pille, mida moodsuse pärast võib taluda.
Nagu ikka, on sound ilus ja tekstides leebet õõva ja torkivat irooniat. Hea.

Sõltuvusest ja uudsusetungist

Võibolla on see sõltuvus, aga ma vaatan iga jumala päev mitu korda, mida mulle huvitavad tunduvad blogipidajad kirjutavad. Et kas nad on üldse kirjutanud ja mida. Et kuidas on nende vaimu seis? Seisab?
Ma ei tunne neid, oma tegelikke lemmikuid peaaegu üldse, netis tegutsevaid tuttavaid vaatlen hoopis teisiti, nende puhul on olemas taustsüsteemid.
Ja siis tunned ennast siiski neis ära. Neis teistes, tundmatutes reeglina. Kasvõi selles, kes kirjutab, et ta tahaks kogu aeg uute noortega tutvuda, et uusi ideid saada. Kadedus? Ei, pigem lootusetu mälestus minevikust, kus ma veel ei saanud aru, kui tobe on minutaoline, lobisev, kuid small-talki mittevaldav, pidevalt mingist põnevast, harvem tõsisest "asjast" rääkida tahtev inimene. Ei pea rääkima, kui ei saa seltskondlikule koodile pihta. Ole vait, jobu, mine koju, tee tööd, sinust on siis võibolla rohkem kasu, mis teha.
Õige mõte, tõestab edasine ajalugu.
Teistpidi, ma suhtlen noortega praegu ka. Küsimus on pigem mingist pidevast uudsusetungist, mis on mulle ilmselt natuke võõras. Või siis igatsusest pideva intellektuaalse heaolu, mingi unenäolise, ideaalse ruumi järele, kus sa tunned ennast kordumatult hästi. Nagu oleks kogu aeg kergelt joobnud, aga pohmakat ei saabuks iial? Ja kogu aeg, nagu päriselu muresid ja labasusi olemas poleks. See on ju loll mõte, eks?

Pealkirju töölaualt

- Distribution of Roman Typefaces in Baltics and Estonia, 17th Century © Anton Koovit 2006
- Autorileping (Litsentsileping) Nr 58
- Ole, Mäetamm. Lõpp, 2006.
- Nafta?
- Netikaablid, telekaablid
- Teater ja internet

Kui kaua võib? Või on see normaalne seisukoht?

http://www.kesknadal.ee/index.php?aid=6686
Nägin just telekast ühe Valgevene opositsioonipoliitiku/presidendikandidaadi peksmist ja kongiviimist.
Mida ütleb vana telekoll Velman selle peale?
Mitte midagi, sest Partei ei luba, soovitab olla mõistlik ja pragmaatiline. Suhelda tegeliku võimuga ja rahvaga, kes toetavat ülisuures enamuses kehtivat poliitikat.
Limukad, need keskerakondlased.
Ja need "eestimehed", kes peavad Valgevenet eeskujuks "iseseisvuses", kodumaise toidu propagandas ja mitteküürutamises USA ees, on lihtsalt kolleeg Andrei poolt selle nädala Ekspressi juhtkirjas esitatud ajanihkeohvrite esindajad. Nad ei tea, kus ja millal nad elavad.
Ma tunnen paari valgevenelast. Nad on rääkinud uskumatuid lugusid tegelikkusest. Aga ma ei julge nendega sel teemal maili teel suhelda. Ma loodan, et ehk suvel kohtume erapooletul pinnal ühes vabas Ida-Euroopa riigis. Siis kuuleb teateid tegelikkusest.
Kust Velman tegelikkusest teateid saab? Äkki Belarus TVst? Vist 9. märtsil on seal eetris dokfilm Eestist, sellest, kuidas end. liiduvabariigis nüüd elatakse. Starman, palun ära vaheta seda kanalit välja, ma tahan lindistada.
Veel üks link. Guardian, kurat, on liberaalne ja vahel suht ameerikavastane briti leht.
http://www.guardian.co.uk/g2/story/0,,1721135,00.html